Government of Timor-Leste

SEFOPE

Direccao Nacional Emprego Exterior

Rezumu no Tradusan, DECRETO DO GOVERNO N.º 3/2020 de 28 Março de 2020

Rezumu no Tradusan

DECRETO DO GOVERNO N.º   3/2020

de 28 Março de 2020

Medidas Ezekusaun ba Declaração do Estado de Emergência hodi implementa Decreto do Presidente da República n.29/2020, loron 27 Marsu

 

Kapitulu I

Dispozisaun Jeral

–     Art. 1, Preve-ba Objetu husi Dekretu Governu ne’e hodi implementa Dekretu PR No.

29/2020, loron 27 Marsu;

–      Art. 2, ninian ambitu aplikasaun mak teritoriu nasional. Katak aplika ba ita nian rai laran hotu;

–      Art. 3, Prinsipiu legalidade katak instituisaun no agente ka pessoal ne’ebe responsabiliza atu implementa dekretu ne’e tenki halao tuir saida mak preve iha lei. Katak kompetensia ne’ebe sira uza tenki bazeia ba lei;

–      Art. 4,  Prinsipiu igualdade, katak instituisaun no agente ne’ebe implementa tenti trata ema hotu hanesan, labele distinge fali ema bazeia ema estranjeiru na nasional, jeneru, raxa, lingua, origen, estatutu sosial, nsst;

–      Art. 5, Prinsipiu proposionalidade katak instituisaun ka agente ne’ebe implementa só bele afeta direitu no interese legalmente protejidu ba sidadaun no ema estranjeiru iha teritoriu bainhira nesesariu/persiza no adekuadu no proposionadu tuir objetivu atu realiza;

Kapitulu II

Sirkulasaun internasional

Seksaun I

Tama no sai teritoriu nasional

–      Art. 6, bandu ema estranjeiru tama-mai teritoriu nasional, maibe proibisaun/bandu ne’e la vale ba ema estranjeiru ne’ebe moris iha TL ka baibain hela iha ne’e ka ema ne’ebe nudar “orang tua wali” ema ruma. Nune mos proibisaun/bandu ne’e mos la aplika ba ema profesionais estranjeiru sira ne’ebe servisu iha plataforma Tasi Timor;

–      Art. 7, PM mos ba interese nasional no servisu bele autoriza ema estranjeiru ruma tama-mai;

–     Art. 8, Ema estranjeiru sira ne’ebe lori ka importa sasan merkadu (mai fan) mos la

kona bandu hanesan preve iha Art. 6, no bele tama-mai iha zona internasional hodi lori sasan hirak ne’e to’o iha portu ka aeroportu ho tempu limitadu hodi hatun sasan

importasaun;

Seksaun II

Kontrolu Sanitariu iha entrada (ema tama) no sai husi teritoriu nasional

–      Art. 9, ema hotu tenki kumpri ba medidas kontrolu sanitariu liu husi medidas sukat temperatura no diagnostika seluk;

–      Art 10, ema ne’ebe hatudu simptoma (gejala) ba Covid-19 hanesan isin-manas (temperatura 38.o C ba leten)mear no dada-iss-metin, bandu atu sae aviaun ka roo- ahi, no tenki/obrigatoriu tuir prosesu tratamentu saude ne’ebe estabelese ona;

–      Art. 11, ema hotu ne’ebe tama-mai teritoriu tenki tuir ezame mediku ba diagnostika Covid-19, no ba sira ne’ebe hatudu simptoma ba moras ne’e tenki/obrigatoriu tuir izolamentu ba tratamentu;

–      Art. 12, individu hotu ne’ebe tama-mai teritoriu nasional tenki/obrigatoriu tuir izolamentu preventiva (kuarantina) durante loron 14;

Kapitulu III

Sirkulasaun Territoriu Nasional no konsentrasaun iha uma

Seksaun I

Sirkulasaun iha Territoriu Nasional

–      Art. 13, proibi/bandu ema atu halao viajen entre munisipiu & RAEO, no polisia sei estabelese postu hodi halao vizilansia no impedimentu viajen;

–      Art. 14, bandu viajen ne’ebe preve iha Art. 13 sei la aplika ba agente FFDTL, polisia, protesaun sivil, pessoal saude, nomos ba kazu sira hanesan tuir mai:

a) Deslokasaun/viajen ho motivu atu hetan tratamentu saude;

b) Viajen atu hamaluk/akompaña labarik ba halao tratamentu saude;

c) Viajen hodi prosesa ka lori transporte ba ema sira ne’ebe mensiona iha alinia a) ka b)

d) Viajen hodi ba tulun/ajuda ema defisiente, vulneravel, vitima violensia bazeia ba jeneru, labarik, ferik-katuas;

e) Viajen ho razaun ordem familiar ne’ebe imperativu (tenki tuir);

f) Viajen atu partisipa iha prosesu tribunal sira;

g)   Viajen atu halao aktividade profesionais sira;

h)   Viajen atu halao knaar liberdade imprensa;

i) Viajen atu realiza misaun diplomatika no organizasaun internasional iha Timor- Leste, naran-katak relasiona ho funsaun ofisial;

j) Viajen hodi fila fali ba ninian rezidensia/hela-fatin baibain;

k) Viajen atu lori produtu sira importante (modo/hahan);

l) Viajen ba ema sira kaer kartaun livre-tranzitu;

m) Viajen sira seluk ne’ebe tenki halao tanba “forsa maior” ka urgente atu halao, ho razaun ne’ebe forte;

–      bainhira polisia sira husu ba ema sira ne’ebe halao viajen entre munisipiu ka RAEO, maka ema ne’e tenki hatudu/entrega surat deklarasaun ba justifikasaun viajen ne’e

husi autoridade suku relasiona ho viajen sira iha pontu d), e), g), no k). No xefe misaun diplomatiku ka organizasaun internasional ne’ebe rezide iha Timor-Leste (alinia i)

–      Art. 15, transporte ne’ebe tula pasajeiru kolektivu ba-mai munisipiu & RAEO só bele halao iha loron tersa-feira no kinta-feira, ba ema sira ne’ebe atu halao viajen hanesan mensiona iha Artigu anterior (a – m).

–      Só bele realiza viajen ba ema sira ne’ebe bele aprenzenta dokumentu sira ne’ebe refer iha iha leten;

–      Bandu/proibidu atu halao viajen ho kareta privadu hodi tula ema ne’ebe hatudu simptoma Covid-19. No responsavel/kondutor kareta ne’ebe atu tula ema ho simptoma Covid-19 tenki relata kedas ba agente polisia no sanitariu (pessoal saude);

–      Transporte ne’ebe tula ema koletivu ba-mai munisipiu & RAEO tenki garanti ema tuur labele besik-malu ka ho distansia/dook maizumenus metru 1. No kareta ne’ebe atu tula ema sira ne’e tenki higiene (moos) molok tula ema;

–      Ministru kompetenti iha areia transporte bele determina liu husi Despaxu kona-ba suspensaun temporaria ba sirkulasaun transporte pasajeirus;

–      Art. 16, sirkulasaun transporte pasajeiru iha munisipiu ida-ida nian laran ba loron- loron bele halao, maibe labele tula ema sira ne’ebe iha simptoma Covid-19 no kondutor kareta tenki relata lalais ba polisia no pessoal sanitariu;

–      Transporte pasajeiru kolektivu tenki higiene (hamoos) molok tula pasajeiru, no tenki garanti ema tuur iha kareta laran labele besik-malu ka dook ho distansia pelumenus metru 1;

–      Membru governu responsavel nba area transporte bele determina suspensaun temporaria ba sirkulasaun transporte.

–     Art. 17, Taxi sira bele tula pasajeiru ema ida deit iha kada viajen;

Seksaun II

Izolamentu Obrigatoriu

–      Art.18, sei izola ema obrigatoriu iha estabelesimentu/fatin saude ka uma ruma: (a) ema sira moras Covid-19, (b) ema hotu ne’ebe tama mai teritoriu nasional, no (c) ema hotu ne’ebe hetan vizilansia (observasaun) husi pessoal saude.

–      Art. 19, durasaun ba izolamentu: (a) ba ema ho moras Covid-19 sei hakotu ho tratamentu mediku a’as, no (b) sei termina iha loron 14 sura husi hahu izola;

–      Art. 20, iha situasaun nesesariu ruma, maka governu bele estabelese rede sanitariu iha area/zona balu iha teritoriu nasional;

Seksaun III

Izolamentu Voluntariu

–     Art. 21, individu sira ne’ebe la submete ba izolamentu obrigatoriu, tenki hela deit iha ninian uma-fatin/rezidensia;

–     Art. 22, la permite atu individu ruma mosu/lao iha dalan publiku, eseptu atu halao

viajen sira ne’ebe preve iha Art. 14 alinia (a – m). No sé karik mosu iha espasu publiku

tenki mantein distansia dook-malu pelumenus metru 1. No kompete ba polisia atu asegura kumprimentu regra ne’e.

Kapitulu IV

Sorumutu no manifestasaun

–     Art. 23, proibi/bandu atu realiza sorumutu/enkontru ka manifestasaun (aktu protestu)

ne’ebe halibur ema liu nain-5;

–      Art. 24, proibi/bandu atu realiza eventu sosiais, kultura, desportivu ne’ebe bele halibur ema barak.

Kapitulu V

Aktividade Koletiva ba Fiar ka relizioju

–     Art. 25, bandu atu realiza selebrasaun relizioju ruma no eventu fiar seluk ne’ebe bele halibur ema;

–     Art. 26, realizasaun funerais (hakoi ema mate) tenki ho kondisaun hodi adopta medidas ho garantia katak ema sira ne’ebe partisipa tenki dook-malu ho distansia metru 1 ba malu.

Kapitulu VI

Direitu ba Propriedade no Inisiativa Ekonomia Privada

Seksaun I Rekezitu Sivil

–     Art. 27, membru Governu iha area saude, liu husi Despaxu, bele husu bens

(propriedade) ka prestasaun servisu ruma husi bisnis-nain (kompañia/empreza)

individu ka kolektivu, ne’ebe persiza atu uza ba kombate moras Covid-19, hanesan:

(a) uma/edifisiu ka rai ne’ebe atu uza ba izolamentu, (b) ekipamentu saude, (c) masker ba protesaun respitaroriu, (d) ventilatores sira, no (e) aimoruk/medikamentu

–      Art. 28, aktividade komersiu/bisnis suspende hotu, eseptu (kecuali) ba sira ne’ebe fan ka fornese sasan sira nesesidade baziku (hahan) no sasan sira nesesariu seluk ba interese publiku no governu (aimoruk). Ministeriu relevante iha area komersiu sei hasai diploma hodi determina sasan nesesariu ne’ebe mak bele kontinua fan.

–      Suspensaun ne’e la inklui: (a) Aktividade komersiu elektroniku, (b) aktividade prestasaun servisu ho distansia ka ho “online” ka ema lori ba uma, (c) aktividade

petroliferos (estasaun mina), no (d) aktividade konstrusaun infraestrutura ne’ebe estratejiku ba dezenvolvimentu nasional.

–      Art. 29, sei taka fatin fan sasan ka instalasaun komersiu sira ne’ebe la relasionadu ho bens ka prestasaun servisu primaria (hahan no aimoruk); membru governu asuntu ekonomia sei hasai diploma hodi determina buat ne’e.

–      Art. 30, ba fatin komersiu ka fan sasan sira ne’ebe la taka (hahan no aimoruk) tenki asegura ema ba sosa ho distansia metru 1. No labele autoriza atu ema nain-20 tama hamutuk ba sosa sasan. No tenki instala/tau bee no sabaun hodi ema molok tama ba loja fase liman. No ema ne’ebe tama ba fatin fan sasan ne’e labele demora/kleur-liu minutu 20. Tenki koko temperatura tama ema sira atu tama ba fatin fan sasan ne’e labele liu 38.oC. no labele permite ema ho temperatura ne’e atu tama ba fatin fan sasan.

–      Art. 31, membru Governu iha area komersiu ekonomia garanti kontinuidade fornesimentu nesesidade baziku publiku nian liu husi diploma ministerial determina limite montante sasan hira mak ema ida bele sosa, presu sasan nebe fan ba publiku, nomos bele determina oras atu loke no taka ka oras funsionamentu obrigatoriu fatin komersiu sira ne’e. Nune mos, membru governu ne’e bele determina regulamentu atu asegura fornesimentu aihan, transportasaun no distribuisaun produtu agrikola no pekuaria esensiais ba “sirkulu/kadeia-agrolimentar”.

–      Proibisaun/bandu ne’ebe preve iha Art. 13 la aplika ba transporte ne’ebe tula sasan/produtu agrikola.

–      Art. 32, membru Governu iha area saude bele determina liu husi despaxu hodi fó orden ka instrusaun nesesariu hodi garantia fornesimentu bens no funsionamentu servisu husi sentru produsaun ne’ebe afetadu hodi menus produtu nesesariu ba protesaun saude publika. Bele husu temporariu ba fabrika, ofisina, instalasaun ho natureza ne’ebe inklui sentru saude, instalasaun saude partikular ka hotel sira hodi presta servisu obrigatoriu ba entidade ruma hodi proteze saude publiku ka tratamentu ba epidemia Covid-19.

Kapitulu VII Administrasaun Públika

–     Art. 33, membru Governu sira nomos ezekutivas orgaun Pessoas Colectivas Publicas

– ne’ebe halao administrasaun indireta husi Estado, identifika ninian rekursu umanus

ne’ebe persiza tebes atu asegura funsionamentu servisu minimu husi servisu publiku sira. Servisu minimu mak prestasaun fundamental atu asegura funsionamentu Administrasaun Publika no prestasaun ba sidadaun no empreza sira ho natureza urgente no importante tebes.

–     Ba rekursu umanus husi administrasaun publika ne’ebe hetan dispensaun atu la tama servisu, tenki mantein kontaktu via telefone ho ninian superior sira hodi prontu mosu

iha servisu fatin bainhira persiza. Nune mos bele permite ema sira la tama servisu ne’e atu fornese prestasaun servisu ruma liu husi meius teknolojia komunikasaun.

–     Art. 34, instalasaun/edifisiu servisu publiku sira ne’ebe loke, tenki asegura ezistensia husi distansia minimu metru 1 husi ema sira ne’ebe tama ba laran. No responsaveis husi edifisu ne’e tenki disponililiza (tau) iha odomatan entrada, sasan hirak ne’ebe persiza atu ema bele higiene liu husi hamos/fase liman. Nune mos persiza tau-

matan/observa ba ema sira-nian temperatura ne’ebe la liu 38.oC, no komunika kedas ho pessoal saude sé karik eziste ema ho temperature ne’e.

Kapitulu VIII Dispozisaun Final

–      Art. 35, suspende aktividade aprendizajen nian. Instalasaun ka edifisiu ba edukasaun pre-escolar, ensinu baziku to’o ensinu superior (universidade) sira, publikas no privadas, bandu atu ema ruma atu tama-mai, mesmu dosente ka manorin sira.

 

–      Art. 36, ho dekretu ne’e nian vigensia (vigora), maka lisensa, autorizasaun no aktu administrativu sira seluk, manten validu – independentemente husi ninian prazu ba tempu rasik.

–      Art. 37, fiskalizasaun ba kumprimentu regras hirak ne’e kompete ba forsa no servisu seguransa, agente protesaun sivil no inspetores sira ba seguransa alimentar no ekonomiku, hodi: Taka estabelesimentu komersiais sira, foti medidas nesesariu atu suspende aktividade komersiu, fó-sai medidas nesesariu atu asegura kumprimentu ba izolamentu obrigatoriu, promover medidas atu ema respeita proibisaun atu realiza viajen entre munisipiu, asaun fiskalizasaun ba aktividade transporte koletivu, haruka ema atu labele halibur hamutuk iha publiku, insentiva ema atu hela iha uma voluntariu

–      Servisu saude sira informa ba forsa no servisu seguransa kona-ba identidade husi ema hotu ne’ebe kumpri hela izolamentu obrigatoriu, inklui mos sira nian fatin izolamentu.

–      Art. 38, durante periudu Estado de Emergencia, sidadaun hotu nomos entidades seluk tenki kumpri dever ba kolaborasaun – liu husi kumprimentu ba orden no instrusaun husi orgaun no agente responsavel ba seguransa, protesaun no saude publiku.

–     Art. 39, diploma ne’e sei kaduda (mate/la vale) iha fin husi Estado Emergencia.

 

 Ze Luis/2020

Download PDF